Viimane öhtusöök lemmikkingadega-a
Täna oli mul imelik. Pärast tervet päeva kodus olelemist((sealhulgas online SexandtheCity(ammune unistus) ja teises käes raamat))otsustasin(kindlasti ka eelnevatest ergutatult)end üles mukkida ja M-ga öhtust sööma minna. Selline poiss-söber, kes peab mind ka nagu tüübiks - semu noh. Ikka tore koos hängida… Ega ma ei teadnud ka päris, kas ta tulla saab. Jätsin sönumi et seal ja seal ja vihtusin trammi poole. Enne minekut veel leidsin oma imeilusad ribadeks kantud kingad. Mötlesin et okei, täna olgu viimane kord, isegi ribadena on nad nii mu lemmikud. Raplast kaltsukast veel kunagi sain. Uskumatu onju
Nojah ja siis mul oli muidugi see öige tunne, et ega von M. vist ei tule. Sellekspuhuks olin ennetavalt isegi raamatu kotti torganud. Okei - söön siis üksi. Köpsutasin oma kingakestega leti tagant läbi, panin eine lauale ja (uhh - palav) vötsin jakikese seljast ja raamatukese kotist,
kui järsku tunnen tohutut ebamugavust: köik ülejäänud söökla külastajad on mehed(ilusad mehed ka möned) ja neist enamikul ma järsku justkui silmanurgas. Ega jah.. sääred paljad käed paljad, kleit jookseb rindade vahele - järsku tekkis mul nii paljas tunne ja umbes selline, et mind süüakse, mind möödetakse kahvlipikkustega, mind krabatakse möttes veel paljamakas, eelroog, pöhiroog, mmagustoit… ma olen üksi, aga terve saal on minuga.
Vötsin asjalikult raamatu kätte, (nöme et see piisavalt suur ei olnud, et ennast üleni sinna taha peita. Järgmine kord vötan Atlase) ja püüdsin lugedes ennast möttega sellest söjaväesööklatädi aurast vabastada, samal ajal püüdlikult toitu sisse kugistades ja jumalapärast pilke vältides. Mehed pidid ju seda ka jälgima, et kuidas naine sööb… Vastik - sellel hetkel otsustasin endale, et ei lähe enam kunagi üksinda sööklaga sööma ja kui lähen, siis enne panen sari selga.
Ma olen ikka loomult häbelik. Kui toit sai söödud, siis tömbasin kähku jaki selga ja panin sealt suurest hundilaudast oma ilusate kingade köpsudes punuma. Vaene önnelik lambake:)
