viga´a
Tegin täna lasteaias mötlematu vea ja nüüd kannatan täiega.
Tegelt ei olnudki teabmis suur asi, loll mingis möödus sellegipoolest. Kasvatuse täitmata vajakajäägid. Igatahes…nüüd mul on raske olla. Et valmistasin teistele pettumuse, ja samas et ise endale. Justnagu terve aasta töö vajus ühe hetkega nulli.
Terve aasta isiksuse ehitamine. See et kellelgi ei oleks midagi öelda, mitte midagi mu kohta. Ei halba ega ka suurt vajadust kiita… Et teen oma tööd nagu mind polekski, aga köik on tehtud.
Ja katsu siinkohal mingit andestamist teha enese ja teistega…. kui sees on lihtsalt see tunne - se tunne, et nii valus on et nutta ka ei saa. Nagu unenäos karjumine…
Maitaha mitte kuhugi minna ega kedagi näha. Ma ei ole rahul!
