Tähetark
Täna oli siis järjekordne bäng bäng night meie bubis(vihje -> kauboikaart). Creppide night oli ka. Guudbai, resiim. Ja Balintil oli külas siis see ungari kaaskannataja, keda ta enne mulle nii ilusaks ja ägedaks reklaamis, et päris hirm oli kohe minna kohtuma. Vötsin siis julguse kokku ja läksin - olen ilusate meeste suhtes vägagi skeptiline, aga kauboikaartid on nii mönegi sellise nägemist väärivateks argumentideks. Haa haa. Tagurpidi loogika.
Balint ikka nii naerab mu tähemärgi usku. Alati on reklaam, et see eesti tsikk vöib Sind kohe paika panna, kui vaid Su sünnipäevast teada saab. Ja samas, et ma ajan pula oma tähtede jutuga. Tunnistagem - ta ise ka usub seda, sest mina ikka ei räägiks midagi, kui see teema huvi ei pakuks… pealegi - ma olen kalad, niiet ma tunnetan öhkkondi päris hästi(no et kus pakub huvi ja kus mitte).
A siiski - nii nahhaal ma ka ei ole, et vaatan inimesele otsa ja enne, kui nime teada saan on juba köik kuupäevad paigas. Vöib tunduda uskumatu küll, aga ma eelistan üldse mitte teada, vähemalt niikaua kui mu kannatus vastu peab… St. kui keegi oma isiksusega mu kannatuse proovile paneb. Selline lihtne reegel.
Ja muidugi tunnistan ka ise - see on pula. Mis siis, mind aitab. “Olgu see kasvöi hobuse kusi - peaasi, et aitab,” ütles ka Kennedy. Aitab mida? Siin hullulekalduvas inimkarjas laveerida, nagu karu liuväljal, mis muud…
Enivei, no selle tüübiga käis kähku. Ja pole uudis, et tänu sellele suurele infotulvale, mis mulle kandikul ette laoti(tuli, jänes, kalad, vesi), ei olnud mul pärast enam mingit raskust temas ilu näha vöi nägemata jätta. Mäng rikutud.
Ja samas,.. oh neid eelarvamusi onju. Sellegipoolest on mul nüüd uus tuttav, kellega muusikast rääkida ja kelle astroloogilisi kalduvusi järele katsuda. Muhhahaaa…
Parem hakkas - aitäh, vasak, vastupainduja
