Muun
Tahaks selle teksti pealkirjaks panna lootusetu. A siis ei tahaks ikka ka. Maitea, mis nüüd juhtus. Vöibolla töesti full muun. Aga äkki nüüd ongi nii, et olengi… täiesti omadega sees. Oma idealismis, talle ümber ehitatud.
Olukorrad ja tundmused, mille erilisust ei saa kirjeldada. Mis ainult panevad vaikima, üllatuma, naeratama, ehmuma, oma sönu nagu halvaksläind toitu neelama.
Tuleb lihtsalt keegi kes keerab selle köik peapeale. Tuleb siitsamast - kahe silma vahelt. Ja tal endal pole aimugi millega ta hakkama on saanud.
Pekki see ongi ju see. Vöi midamida?
Jah, ikkagi on full muun. Tuleb jaki hölmad koomale tömmata ja sellest bazaarist läbi murda. Pärast vaatab edasi…
